Terve selle nädala traditsioon on olnud kaua magada, siis üles ja linnapeale. Neljapäeva õhtul käisin seda traditsioonilist filmi vaatamas, mida tudengid iga jõulude paiku suures auditooriumis vaatavad. Tegemist ei olnudki jõulufilmiga, vaid komöödiaga mehest, kes läheb kooli tagasi ja teeb seal igasugust nalja. Ma rohkem kui poolest jutust aru ei saanud, aga naljakas oli küll. Eriti kõik need heliefektid ja lisad, mida publik esitas. Mingi halva nimega bänd esines ka. Pärast seda käisin natuke väljas. Siin on sees suitsetamine mitmetes kohtades lubatud või siis on baar n-ö pooleks tehtud, et ühel pool tohib tossutada, teisel mitte. Väga harjumatu.
Tempel. Lahe!
Auditoorium. Koguaeg olid mingid tehnilised jamad ekraaniga.
Väga põnev jook: õlle ja coca segu. Imelik...
Reedel tõusin, tõin oma paberid kliinikust ära, sõin hommikus linnapeal. Ma oma arust tellisin tortilla, mida eeldasin wrapisarnane olevat. Tegelikult oli omlett kartuli ja kraamiga. Isegi mitte hea. Kurb. Seejärel ostsin margid lõpuks ära. Alguses ilmselgelt valed, Saksasisesed. Pärast sain need, millega kiri Eestisse ikka kohale jõuab. Jalutasin ringi, otsisin üles koha, kus mul praks esmaspäeval algab. Eriti lahe on suvaliselt ringi kõndida ning ükshetk avastada, et ohh, ma tean seda tänavat. Ma tean kus ma olen!!!
Täna praegu olen jällegi pesumajas. Seekord valisin kuumema temperatuuri ja pikema programmi, saan aega surnuks lüüa. Veidi tõbiseks olen ka jäänud, väga-väga-väag-väga halb. See on üks põhjus miks ma otsustasin tänase linnapeale mineku plaani ära unustada. Optikamuuseumis on veel käimata ning ma tahtsin praksi mineku tee läbi kõndida, et siis teada kaua aega võtab. Aga suva, lähen umbes.
Tahtsin tavalist jääkohvi, sain hunniku vahukoort.
Kaunid vaated.
Tavalisele jõuluturule lisaks on meil ka ajalooline jõuluturg. Väga lahe.