Hanna hetked Saksamaal.: Arvake ära kus ma olen...

...pesusalongis! Ou yeah. Hollywoodi filmi tunne tuleb peale. Paned asjad masinasse, maksad, võtad pesupulbri, valid temperatuuri ja läks. Pärast saab kuivatusmasinas kuivatada ka ning hiljem triikida. Eriti mugav. Internet on superkiire ja hea. Lisaks lõhnab siin hästi. Ma arvan, et pesusalongis käimisest saab mõnus laupäevane traditsioon.

Aga tulles tagasi eilse päeva juurde. Praksis jällegi midagi erilist ei olnud, olin tunnistajaks ema ja kaksikute esmasele kohtumisele keisrilõike järgselt. Väga enneaegsed. Väga emotsionaalne.
Õhtul tahtsin minna kontserdile, läksin kiriku juurde ning tuli välja, et haigestumise tõttu jääb esinemine ära. See tegi mind küll kurvaks, ma ootasin terve nädal seda õhtut. Kasutasin siis ära seda, et olin välja tulnud ja jalutasin natuke ringi ning tegin pilte. Friedenskirche juures on superilus aed. Ma uudistasin seal natuke ringi, aga väljas oli pime ning seal oli suhteliselt kõhe, seega ma suurtesse aiasügavustesse ei läinud.

Järgmise praksi kohta on samuti infot levinud. Algab 2. detsembril kell 7 kümnendas osakonnas, mis on laste neuroloogiliste haiguste osakond. See tähendab, et järgmine nädal on mul vaba (v-a esmaspäev mil on viimane praksipäev). Mõtlesin, et võiks kuhugi ära minna, aga järgmine nädal on kaks Erasmuse üritust ja ma praegu valin ilmselt need. Arvutasin välja, et kaheksa tunniste tööpäevadega, nädalavahetused vabad, saan praksi tehtud kolme nädalaga täpselt enne kojulendu. See oleks ideaalne.

Kostitan teid jälle piltidega. Enamus on tehtud eile suhtelises pimeduses, seega ärge kvaliteedile tähelepanud pöörake. Helendasin neid veidi arvuti, et pildil kujutatu ikka välja tuleks. Enjoy...

Lõbustuspark tuli külla.