Hanna hetked Saksamaal.: Teisipäev (12.11)

Kõigepealt ma vabandan juba ette ära kui blogi pidamine väga ebakorrapärane on ning kui pilte pole. Siinne internetiühiskond on tõesti ühe Eestlase jaoks maru kohutav. Senini olen leidnud ühe kohviku kus makstes internetti saan ning seegi on maru aeglane. Oma wordi dokumenti kirjutan ma iga päev postituse, mille saan mugavasti siia kopeerida. Ehk siis õhtuti kui tahate blogi lugeda, aga uuendusi ei ole, siis see ei ole sellepärast, et ma ei viitsinud. Siiski mõelge sellel hetkel minu peale, sest kindlasti kirjutan ma just selsamal hetkel postitust enda arvutisse.

Praegune plaan näeb ette seda, et kõigepealt kopeerin siia eilse päeva jutu, siis üritan pilte lisada, siis ostan internetti vahepeal juurde, mille järgselt katsun ka tänase päeva kirja panna.

Ehk siis start...

Täna oli pikk linnaga tutvumise ja kõndimise päev, kuigi mega palju on vaja veel avastada. Selle kuue tunni jooksul mis ma linnapeal veetsin, jalutasin kahes kaubamajas ja natuke mööda tänavaid. Esmamulje Jenast on väga hea, hästi armas, puhas ja hubane linn - nagu Tartu. Asub ta orus ning ümbritsevad mäed pakuvad väga kauneid vaateid. Üks asi mis mind kurjaks teeb on ülekäiguradade puudulikkus. Enamast astutakse suvalisest kohast üle tee, mõni üksik ülekäigurada juhtub ka olema (kesklinnas muidugi rohkem).

Täna ringi jalutades tegin ma endale peas märkmeid esmamuljete kohta Sakslaste osas. Esiteks sorteerivad nad prügi väga korralikult - biojäätmed, plastikpakendid/kiled, paber/papp jms. Tagasi Eestisse tulles olen ma eriti kõva sorteerija või siis vastupidi, kuna see on siin nii tüütu ja Eestis tegema ei pea, siis viskan ma prügi suvalistesse kohtadesse. Näiteks on nad ka hästi viisakad. Poemüüjate nimesiltidel ei ole mitte eesnimi nagu meil Eestis, vaid näiteks Frau ... või Herr .... (lisage perekonnanimi) ning ka hoidis üks pisike tüdruk mulle ust lahti. Mitmetes riidepoodides, kuhu ma sisse astusin (mida oli viis umbes) oli näiteks vähemalt üks meessoost müüja, mis Eestis pole üldse tavaline. Mingil hetkel täna naersin ma juba Sakslaste üle, et nad kutsuvad meie mõistes üsnagi pisikesi toidupoode supermarketiteks, aga siis sattusin ma ise suhteliselt hiiglaslikku toidupoodi ja võtsin oma naeru tagasi. Valik oli meeletu ning just üllatas mind köögiviljade-puuviljade hulk, mis on keskmisest Eesti valikust kolm korda suurem. Kui Eestis on mul alati probleemiks reisile minekuks sobivate minihügieenitoodete leidmine, siis Saksamaal on paljudes poodides eraldi püstak miniversioonis produktide jaoks (mis on niiiii armsad) - alustades šampoonidest lõpetades juukselakkidega. Ka näiteks ei olnud üheski toidupoes kus ma käisin kassalindi lõpus sellist suurt n-ö kogunemispunkti, kuhu tooted kokku korjuvad pärast läbilöömist ning kust maksmise järgselt asjad rahulikult kotti panna, vaid sa pead olema hullult kiire ning viskama kõik asjad kotti enne maksmist. See on kindlasti tüütu siis, kui palju kraami korraga on vaja osta (eks ma lähen täna katsetan).

Sattusin ka suurde kahekorruselisse ülikooli raamatupoodi ning mind tegi seal maru õnnelikuks meditsiinikirjanduse valik. Eestis on ravaliselt heal juhul kaks riiulitäit raamatuid (nüüd Medicina kirjastuse sulgemisega kahaneb see ilmselt veelgi), aga seal oli mitme-mitme püstaku jagu raamatuid, ka sai näiteks osta pealuu mudeli ja stetoskoobi. Hästi huvitav oli ka see, et seal samas meditsiinikirjanduse juures oli laud kuhu sai istuda ning raamatupoe raamatuid kasutada, näiteks õppetöö jaoks. Mina ostsin endale väikese raamatukese Jena kohta ning saksa-inglise taskuresisraamatu, kus on peamiselt kõiksugused vajalikud fraasid.

Täna kasutasin ma isegi saksa keelt veidike, ütlesin näiteks, et minu saksa keele oskus pole väga hea ning ma ei saa aru. Kõige üllavam osa minu jaoks tänase päeva jooksul keele osas oli see, et minu kõrvale astus üks onu kes küsis, kas ma olen siit pärit. Ja ma sain kohe aru mis ta küsis - automaatselt tähenduse peale mõtlemata. See tegi mind maru õnnelikuks ning andis lootust, et võin kõnekeele isegi ladusaks saada.

Täna on plaanis veel ära käia avaliku pesumaja juures, sest koordinaator ütles, et seal on internet (seda ütles ta ka McDonaldsi kohta, kus pidi maksma, aga eks ilmselt Sakslaste jaoks ei ole olemas tasuta internetipunkte). Saksamaa senist tasuta avaliku interneti edulugu arvestades ei ole ma väga optimistlik. (Uuendus: ma ei leidnud seda kohta üles).

Samuti käin siin kõrvalasuvas toidupoes ning täidan enda olematuid toiduvarusid. Kesklinnast oleks ilmselgelt paremaid asju suurema valikuga saanud, aga ma otsustasin, et ma ei jaksa rohkem kraami kaasa tassida, kuna ma olin hommikust peale läpakaga käekotti ning ühte šopingukotti kaasa tassinud (sest geniaalse inimesena nagu ma olen, ostsin kohe hommikul kõige suuremad tarvilikud asjad ära, et neid siis rõõmsasti terve päev kaasa tassida).

Homme on esimene haiglapäev ning pean tunnistama, et suur ärevus on sees. Eelkõige seetõttu, et sealsed inimesed teavad, et ma oskan saksa keelt, aga enda meelest ma ei oska praktiliselt midagi. Aga ma otsustasin, et laon neile igasuguseid sõnu ritta, palun hästi aeglaselt rääkida ning öeldut korrata. Küllap saan hakkama. Esimese poole praksist olen sünnituseelses ning teise poole sünnitusjärgses. Loomulikku sünnitust mind vaatama ei lubata, kuna tegemis on väga privaatse aktiga, aga keisrilõikele peaksin saama. Yay.

Uuendus: Toidupoes käik oli ka eriti tore. Seal käimine võttis terve igaviku, kuna valik oli imelik. Piim on neil näiteks väga huvitav, täna ostsin ja kõlbab kuni järgmise aasta veebruarini. Maitseb väga magusalt. Tavalist jogurtit tetrapakis ma seal ei näinudki. Liha oli igas sajas versioonis ja oli ka väga imelikke tooteid. Nt konserveeritud vorstid. Samuti ostsin ma näiteks tavalise lahtise purukohvi asemel kohvikotikesi, samasugused nagu tee omad, aga sees on kohv. Vaatasin, et hea väike pakike ja panin korvi. Hommikul proovin järele mis värk nendega on ja kas nad üldse kõlbavad. (Hiljem tüdrukutega rääkides selgus, et need on masinale. Oooops. Ikkagi, ma proovin tassiga).

Uuendus taaskord: makaronisalat ja praetud lihapallid olid väga ebameeldivad. Tahaks panniliipu.

Goethe Galerie ostukeskus.