Esimene päev naistekliinikus

Täna oli siis esimene haigla päev. Kella kaheksaks läksin naistekliiniku juurde, kuhu tuli mulle vastu üks naisterahvas. Loomulikult ei osanud ta inglise keelt ning esimese pika jutu jooksul, mis ta maha pidas, sain ma aru ainult sõnast lesen ehk lugema. Seega hommik algas päris kohutavalt.

Alguses tegime väikese majaringi, tema rääkis, mina püüdsin aru saada ja noogutasin kaasa. Loomulikult sain ma ka ühe ankeedi, millest ma midagi aru ei saa, aga idee on selles, et tabelis tuleb iga rea lõppu allkiri panna, millega ma kinnitan, et olen igasuguste asjadega tutvunud. Käsisme vastsündinute osakonnas ja sünnituseelses, samuti sünnitusruumides, nautisime vaadet kesklinnale ja sõitsime lifitga. Sain enda kapi ning riided.

Tänase päeva veetsin vastsündinute osakonnas.  Sain enda kaaslaseks ühe noore tüdruku, kes ka natuke inglise keelt rääkis. Me leppisime kokku, et vestleme saksa keeles ja kui ma aru ei saa, siis inglise keeles. Mõlemad kasutasime muidugi telefonis olevaid sõnaraamatuid. Täna oli super tore, katsusin imikuid ja jalutasin ühest koridori otsast teise, nii et jalad olid tõesti VÄGA valusad.

Esimene asi, mis mulle silma hakkasid antud haigla juures on, et kogu personal kannab täpselt samu riideid - arstid, õed, ämmaemandad ja koristajatädi. Ehk siis mul oli tükk tegemist aru saamaks kes millisesse valdkonda kuulub, kuna paljudel polnud nimesiltegi. Eranditeks on tähtsad professorid, kes kandsid kitlit tavariiete peal. Teiseks hästi vahvaks asjaks on see, et koridoris on veeautomaat, kust saab mulliga ning mullita vett ning köögis (suur köök, milles põhimõtteliselt võib ainult personal käia) on punase korgiga plastmasspudelid, mille iga töötaja võib endale võtta ning vastavalt vajadusele täita. Ka patsientidele antakse need pudelid. Minu tööpäeva on iga päeva kella kaheksast neljani ning nädalavahetused on vabad. Mis on põnev antud osakonna puhul on see, et personal vahetub 24 tunni jooksul kolm korda. Esimene vahetus on 06.00-14.00, teine 14.00-22.00 ning kolmas 22.00-06.00.

Mis ma siis täna nägin ja tegin? Antud kliinikus kuuluvad ka õe tööks voodite tegemised, aga minu "juhendaja" sõnutsi teistes kliinikutes nii ei ole. Ehk siis sättisin ma täiskasvanute ja imikute voodeid, täitsin varusid, hästi palju jälgisin arstide poolt tehtavat imikute läbivaatust, panin vastsündinuid riidesse, nägin kuulmistesti jm teste, mõõtsin vererõhku. Põhimõtteliselt ma täna käisin oma inimesega kaasas ning vaatasin mida ta teeb. Käisin ka arsti palativisiidil kaasas ning üritasin aru saada, millest nad vestlevad.

Inimesed olid kõik hullumeelselt lahked, abivalmid ja toredad. Kõik naeratasid ja olid väga mõistvad selles osas, et ma keelt ei oska (kuigi mulle anti mõista, et ma saan päris hästi aru). Suhteliselt keeruline on kolme keele vahelt pendeldada, lõpuks räägid mingisugust segakeelt, moodustad lauseid milles leidub saksa, eesti ning inglise keelseid sõnu.

Homme olen sünnituseelses osakonnas (korrus kõrgemal). Täna kohtusin juba ämmaemandaga, kellega koos homme toimetan. Tema räägib suurepärast inglise keelt. Tänase päeva hea uudis on see, et siin on üks Rüütli tänavale sarnane tänav, kus on samuti hästi palju baare ja kohvikuid ning seal pidavat tasuta internet olema. Ma lähen mööda seda tänavakest koju tagasi ning uurin järgi.