Eilse päeva tähtsündmuseks oli raamatu lugemise lõpetamine. "After visisting friends". Haarav. Lugege.
Tänase praksi ainuke asjalik sündmus oli keisrilõikel viibimine. Mulle öeldi, et ole valmis, mega rõve, verd lahmab, blablabla. Mitte midagi hullu ei olnud, rohkem verd oleks võinud olla. LOL.
Kella nelja aeg läksin linnapeale, käisin kinost läbi, et uurida kas ja millal Näljamängude inglise keelne seanss on. Kaheksa läbi. Olgu. Otsustasin siis, et ei viitsi koju minna ja jalutan linnapeal.
Täna avati jõuluturg. Käisin seal, ostsin magusaid mandleid, närisin neid ning jalutasin. Nii hea, armas ja soe tunne tuli. Kogu selles muusikas, lõhnas ning valguses oli midagi maagilist. Jalutasin ringi suur naeratus näos. Enamus inimesi ilmselt arvasid, et ma olen midagi tarbinud. Seejärel käisin läbi mitmetest suvalistest poodidest. Tänavatel on igasuguseid vahvaid. Kõige parem avastus oli odav riidepood. Hetkel on allahindlused ka ning ma šoppasin elu eest. Ma üldiselt jälestan ostlemist, aga täna oli mõnus. Ostsin näiteks kaks jakki kümne euro eest. Sinna jäi palju veel maha, nii et ma pean kindlasti tagasi minema.
Jalutasin veel ja veel ja veel (mu jalad on täitsa läbi). Kui ma päris esimesel siinoleku päeval kasutasin kaarti, siis ma sain suhteliselt ruttu aru, et see on mõttetu. Esiteks seetõttu, et Jena kesklinn on suhteliselt väike ning kompaktne, eksimisvõimalus on suhteliselt nullilähedane. Teisalt seepärast, et keset linna kõrgub kole torn, mis igalt poolt silma paistab, nii et sinnapoole suundudes jõuab alati keskele välja.
Hiljem õhtustasin ühes kohvikus, millest ma üldse vaimustuses ei ole. Ausõna. Mõttetu.
Kino oli loomulikult omaette ooper. Alustades piletihinnast - esmaspäevaõhtune seanss õpilase hinnaga on 9 eurot. Jap, ma ei tee nalja. Uskumatu, eks?
Seanss pidi algama 20.15. Istusin maha, algasid reklaamid. Mõtlesin, et mis seal ikka, reklaame ikka kinos näidatakse. Aga siin olid nad POOL TUNDI. Ilma liialduseta. Pool tundi vahtisin mingit mõttetut jampsi.
Seejärel algas lõpuks film pihta. Vaatan ja vaatan, jube põnev. Ja mis siis juhtub? Tuled pannakse põlema ja ekraanile kardinad ette - PAUS. Keset filmi, kinos kümme minutit pausi. Lõpetage ära, ma pean koju ka jõudma!
Oeh. Lõpuks istusin ma kinos üle kolme tunni. Vähemalt oli film hea.
Piltidega on ilmselgelt jälle probleemne, sest mu kodune internet on nii super aeglane, et isegi lihtlabaseid blogipostitusi teha ei saa. Kuid ma leian viisi, ausõna.
Homses päevakavas on kindlasti vaateplatvormi külastamine ning kuna täna avastasin kogemata optikamuuseumi, siis ehk ka sinna.
Lihtsalt ilus maja...
Linnakirik
Jõulumeeleolus
Kohvipaus (parim piimavaht maailmas!)
Kino
Kardin, mis ekraanile ette tõmmatakse.
No comments:
Post a Comment