Külmmmmmmmm...

Hommikuti on tõesti külm, täna oli asfalt ka härmas.
Täna hommikul haiglasse kõndides jooksis mul kährik üle varvaste. Keset linna, lidus nii et vähe pole. Ma ikka ehmusin korralikult. Kui ma enne seda korralikult ärkvel ei olnud, siis pärast küll.
Tänane päev möödus miskipärast kiiresti, kuigi oli kuidagi aeglane. Otseselt midagi teha ei olnud. Mõõtsin elulisi näitajaid, jälgisin õdede tööd ja mõtlesin, et neil on ikka igav elu. Kanüüle ei pane, pordinõelu ei pane... Samas on kiire.
Siinsetes haiglates on eriti kummaline komme, mis minu meelest on täiesti ebavajalik. Seda ma kõik juba teame, et õed koristavad ka palateid ja teevad voodeid. Okei, patsient läheb ära, teeme voodi korda. AGA, nad sätivad iga hommik voodit. Näiteks patsienti ei ole palatis hommikul, mina lähen sisse, tõmban lina sirgeks, voldin teki ilusti kokku jne. See on küll kahtlane. Mina haiglas oleku ajal ei tahaks, et keegi kukus minu voodit näppima ja koristama, aga siin käivad need asjad nii.

Täna rääkis jälle üks kolleeg minuga vene keeles. Ta ütles mulle vene keeles mis ta nimi on. Lõpetage ära juba, kuidas saab olla võimalik, et kõik arvavad, et me räägime vene keelt. Minu siinoleku eesmärgid ei ole ammu enam õendustööga seotud, vaid teavitustööga Eesti osas. Ehk siis meil on oma emakeel!

Sakslaste võileivasöömine (mida mina nimetan purgikultuuriks, sest enamus kraami, mis leiva peale läheb, tuleb purgist) on küll kahtlane. Ikka väga kahtlane. Neil käib või kõige alla. Leib, või, šokolaadikreem. Sai, või, moos. Lisaks pugisid kolleegid täna mikrolaineahjus sulatatud juustu - niisama taldrikult lusika ja kahvliga. Purgikultuuriga ma küll kunagi ei harju....

Tänase päeva lõpp oli nõme. Üks õde ajas mind närvi ja ma tahtsin talle hullumeelselt midagi öelda, aga mu keeleoskus ei võimaldanud ja siis ma läksin veel kurjemaks. Kõmpisin koju, olin kuri, kõht oli tühi, läksin poodi ja seal ei saanud Visa kaardiga maksta!!!!! Siis ma juba pulbitsesin maailmavihkamisest. Seejärel muutusid täiega kurvaks, sest ma tahtsin süüa. Õnneks oli ümber nurga sularahaautomaat, võtsin raha välja, maksin ära, läksin koju, sõin kõhu täis ja kobisin magama. Pärast oli jälle parem olla.

Tahaks verivorsti...