Dementsus, depressioon ja skisofreenia.

Tänase praksipäeva võin isegi huvitavaks kuulutada, vaatamata sellele, et aeglane päev oli (ja saladuskatte all ütlen, et sain varem minema ka). Leidsin kolleegi, kes räägib inglise keelt paremini kui mina saksa keelt, ehk siis normaalsel suhtlustasandil. Aga me räägime ikkagi saksa keeles, minu omakasupüüdlikkuse tõttu.

Täna võtsin ma näiteks verd poole rohkem kui eelmisel kuuenädalasel praktikaperioodil kokku. Ehk siis kaks korda. Tegin süste, jagasin tablette (ma ei saa elu sees nimesid selgeks. Mul on eesti nimede mäletamisegagi probleeme, rääkimata veel saksa omadest). Mõõtsin elulisi näitajaid, mis on igahommikune ring. Kõigil.
Samuti mängisime patsientidega hokit. Sporditeraapias. Lõin haledalt pallist mööda, suhteliselt piinlik arvestades sellega, et ma olen kolm korda noorem kui enamik patsiente, aga nad mängisid ikka paremini kui mina. Ja arvestades sellega, et teraapiat tegi maru kena poiss. Way to go Hanna!

Kahe päeva jooksul olen saanud jällegi kolm vene keele kommentaari. Kaks on isegi arusaadavad, arvestades sellega, et need on tehtud supereakate meeste poolt, kes ilmselt elavadki natuke teisel ajastul.
Osade patsientidega pean ma pikki vestlusi maha - nemad räägivad, mina noogutan ja mõtlen, mis värk on. Osad patsiendid näevad lapsi seal, kus neid ei ole. Osad patsiendid ei tea kus nende palat on. Ma ka ei tea kus nende palat on.

Minu kolleegid selles osakonnas on väga põnevad. Ma pole üheski teises osakonnas nii kirjut karvaste ja suleliste seltskonda näinud. Stiililt pakuvad nad kõik omamoodi silmailu (täna olid korraga toas punase, sinise, roosa, pruuni ja halli juuksevärviga inimesed).
Ainuke asi, mis pealtnäha antud osakonna tavast psühhiaatriaks muudab (lisaks hallutsinatsioone kogevatele patsientidele) on see, et õdede posti ümbritseb klaas ning KÕIK, peale palatite, on lukus. Aknad, personaliruumid, patsientide riidekapid. Absoluutselt kõik käib võtmega. Igaks juhuks, et mõni patsient ei saaks akent avada ja alla hüpata. Me asume ikkagi kõige kõrgemal korrusel ja kukkuda oleks päris valus...